Saa meie tootekataloog tasuta!
Palun klõpsake nuppu, et tellida meie tasuta tootekataloog.
Tere! Kuidas saame teid aidata?
Milline on Velopedi ajalugu?
Lühike ajalooline ülevaade
Kuidas Veloped tekkis? Kuna Velopedi arengut mõjutasid nii algne jalgratas kui ka rullaator, meenutame natuke ajalugu. Ärge muretsege, me lõpetame selle lühidalt…
Kiirkõndija
Saksa leiutaja Karl von Draisi peetakse esimese jalgratta väljatöötamise eest vastutavaks. Tema masin, mida tuntakse kui „kiirkõndija“, jõudis teele 1817. aastal. Sellel varajasel jalgrattal polnud pedaale ja selle raam oli puittala. Seadmel olid puidust rattad rauast velgede ja nahkkattega rehvidega. Nagu nimigi ütleb, kõndis sõitja jalgratta peal, jalad laskumisel maapinnast lahti.
Velocipedes'i ajastu
Kuigi see võib praegu tunduda lihtne ja ilmselge, oli sõitja jalgade täielik maast lahti saamine jalgratta arendamisel suur samm (vabandust sõnamängu pärast). Rattur kasutas enda liikumiseks ratta rummu külge kinnitatud väntpedaale. On vaieldav, kes leiutas masina, mis sai tuntuks kui velocipede, kuid selle mõjus pole kahtlustki.
19. sajandi keskpaiga velocipeedid koosnesid kahest puidust rehvist, esihargist, rooli lenkstangist, puidust raamile kinnitatud sadulast ja esiratta teljel asuvatest pedaalidest. Velocipeed sai ka hüüdnime „luuväristaja'. Nüüd, kui rattur oli täielikult jalgrattale istunud, tundis ta kõiki konarusi – varased velocipeedid ei olnud varustatud vibratsiooni neelamiseks. Alles õhkrehvi väljatöötamisega lahendati see probleem tõhusalt.
Rulaator
1970. aastatel nägi ilmavalgust maailma esimene rullaator, mis oli tol ajal tõeline revolutsioon kõndimisabivahendite seas. Rulaatoril oli neli ratast, erinevalt lihtsast kõndimisraamist, mida tuli samm-sammult tõsta. Sellel olid ka pidurid ja iste ning tavaliselt ka korv.
Rootsi Hjortsbergast pärit Bernt Leanderit peetakse rullaatori leiutajaks. Bernt ise on väga tagasihoidlik ja ütleb, et tema tuli ideele lisada ratastega käimisraamile kaks ratast juurde, kuid kas tema oli see, kes neljarattalise rullaatori leiutas, ei oska ta öelda. Tema looming on muutunud väga populaarseks ja ainuüksi Rootsis on tänapäeval 300 000 rullaatori kasutajat.
Siis astusime sisse Velopedisse
2004. aastal puutusid Rootsi insenerid Stefan Kindberg ja Johan Kuikka esimest korda kokku rullaatoriga. Disainiprojekti kallal töötades kohtasid nad juhuslikult rullaatori kasutajaid ja olid üllatunud, kui suur hulk inimesi neid kasutab.
25-aastase kogemusega jalgrattaspordi ja jalgrattadisaini alal imestasid nad, miks rullaatoril on ikka veel üsna sama disain kui sellel, mille Bernt Leander oli 30 aastat varem välja töötanud. Rulaator toimib hästi siseruumides ja siledatel pindadel, kuid niipea, kui kasutaja ebatasasele pinnale satub, satub ta hätta. Nende arvates tundub rullaator õues kõndides väga sarnane 19. sajandi alguse „kondi raputavale“ jalanõule. Aastasse 2000 oli jõudnud rullator, millel olid endiselt täisrehvid ja vedrustus puudus. Nad otsustasid, et innovatsioonile peab olema ruumi, ja hakkasid olemasoleva rullatori täiustamise asemel välja töötama täiesti uut tüüpi toodet.
Nende töö tulemuseks oli uus leiutis, Veloped. Veloped on tuletatud Karl von Draisi kiirekäijalt selles mõttes, et see muudab teid kiireks, täidab Bernt Leanderi rullatori eesmärki, pakkudes kõndimisel tuge, kuid seejärel viib kogu kontseptsiooni kaasajasse uuendusliku tehnikaga.
Oma ainulaadse ronimisratta, vedrustuse ja auhinnatud disainiga on Veloped tõeliselt uue aastatuhande toode. See on disainitud mugavuse ja aktiivsuse tagamiseks nagu juhtivatel staaridel, kuid kõike muud kui „luud raputav“.
Kui soovid olla kiire sammuga, kõndida mugavalt ja stiilselt ning näha välja lahe – siis proovi kindlasti järgmine kord Velopedi.
Hea meel, et saime aidata. Täname tagasiside eest!
Palun andke meile tagasisidet või küsige meilt lisa:
- 08-522 100 50
- Vestle meiega
- Post
Or share your feedback directly:
Loe ja saa lisateavet meie esmaklassiliste rullikute kohta
Kas soovite oma teadmisi veelgi süvendada? Altpoolt leiate kõik vajaliku meie Veloped ja Walker rullaatorite kohta.